Improvisatsiooni mõiste tuleb ladina keelest, sõnast imprōvidus mis koosneb eitamist väljendavast prefiksist im- ja prōvīsus, mida tõlgitakse ettenägemise aga ka ettehoolitsemisena. Sõna improviso     ladinakeeleline tähendus viitab seega otse ootamatusele, ettehoolitsuse puudumisele. Publiku ees improviseerija teeb kui hüppe tundmatusse.

Improteater ehk improviseeritud teater.
Improteater on niisugune  etenduse loomise viis kui tekst, karakterid ja tähendused sünnivad kohapeal, esinemishetkel ja publiku ees.  Improvisatsiooni kasutab töövahendina ka traditsiooniline  eri autorite näidendeid esitav  teater, kuid jätab improviseerimisetapi proovisaali seinte varjatuks ning  on meile valmis näitama vaid fikseeritud  tulemust – lavastust, kus juhuslikkus on viidud miinimumini ja mida siis saab detailideni korrata, kuni publikut jätkub. Parimail juhtudel kümneid aastaid. Improteatri artistid seavad endile keerukama ülesande, võttes enesele lavapüünel ka näitekirjaniku ja lavastaja vastutuse.

Improteatri etendused eeldavad artistidelt nii tähelepanu jaotamise kui keskendumisvõimet ning siin võib kohata tähelepanuväärset meisterlikkust.

Improteatri ajaloost

Improteatri juured on 14.-16. sajandi itaalia tänavateatris, hiljem commedia dell`arte nime kandnud populaarses teatrižanris, kus valmiskirjutatud tekstiga näidendite asemel mängiti värvikate tegelaste ja vaid üldjoontes kokku lepitud süžeega lugusid. 

  USAs kasvas ajavahemikul 1940-1965 Viola Spolini laste ning täiskasvanute  näitlemistundidest ja  improkoolitustest välja tõhus näitlejaõpe. Tema poja Paul Sillsi trupp The Second City oli üks esimesi kes esines regulaarselt improetendustega televisioonis ja Second City lavadel Chicagos, Torontos ja Los Angeleses.  Tänapäeval on improtruppe loodud üle maailma, impro on arvestatava ajalooga  žanr ning sellel alal tegutseb rohkelt  meistreid.

Euroopa improteatri üheks alustajaks ja massideni viijaks võib pidada Keith Johnstone`i  (ÜK), kes raamatus „Impro. Improvisation and the Theatre“ (1979) kirjeldab oma tööd õpilastega ja analüüsib, mis toimub improviseerijaga improviseerides. 

Tema kasutusse võetud ja promotud  teatrisport (USAs ComedySportz), s.o  lühivormi impro võistlusmängud on levinud meelelahutus üle maailma ja pakub lusti kõigile, kel näitlemise ja teatri vastu huvi.

Improteater Eestis

Alahindamata meie otsinguliste näitlejate ja näitetruppide eelnevaid katsetusi  kirjandusest sõltumata ennast laval väljendada, loeme esimesteks kaasaegse improteatriga alustamisele suunatud ettevõtmisteks Eestis 2007.-2008. aastal teatriõpetajatele koostöös Soome Stella Polarise improteatriga  Arena MTÜ korraldatud kursusi.

Õpetajate heakskiidul jõudsid impromängud  esmalt laste- ja noorteni. Rednar Annus: Olin alustanud 2007. a-l magistriõpinguid  Helsingi Teatterikorkeakoulus, mille õppekavasse improteater iseenesestmõistetavana kuulus ja juhuste kokkulangemisel liitusin Austria algatatud rahvusvahelise õppeprojektiga. Nii olimegi juba 2008. mais  esimese Eesti improteatri  noortekoondisega võistlemas Euroopa kooliteatrite  improvõistlusel.  Turniiril saime väärika  kolmanda koha, uue uue ala uue tiimi nimeks saigi Impro-Nova     ja järgmisel aastal sai selgeks, et Eesti vajab omakeelset improteatrit, sündis

Eesti Improteater.

2009. aastal haaras improteatri õppimise võimalusest kinni hulk noori TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetajaid ja nendega koos panimegi kassi katusele: 2009. aasta  29. oktoobril läksime No99 Teatris  esimest korda teksti, laule või samme õppimata lavale etendust mängima, lootes vaid iseendale ja oma võimele improviseerida. Jarmo Hyttisega (Stella Polaris) koostöös tehtud meistriklass oli väldanud vaid kolm nädalat, aga etendus „Katusel kollane kass“ võeti soojalt vastu ka Tartus. Me leidsime oma publiku ja tahtsime adrenaliini veel kogeda…

2009. oktoobris  alustanud Eesti Improteatri koosseis muutus sujuvalt aja jooksul. Artiste lahkus omi radu, liitus uusi  ja taasliitus endisi tegijaid. Oleme viimastel aastatel toonud rahva ette improetendusi: lähiajaloo ainetel “Sündinud Tallinnas, 20. sajandil”, maailmalõpuõuduse “Katastroof” ning seiklusliku õhtušõu veidrast hotellist ja selle külalistest “Paris Hilton Sweet”. Jätkuvalt püsib meie edetabelis impro lühivormidest koosnev igale peole ja koosviibimisele programmiks sobiv “Improproff”.   Kõigi improteatri lavastuste üks osaline on alati publik. Peljata pole vaatajail  põhjust: neil ei paluta  laval üles astuda, vaid ainult oma soovid etenduse alguses välja öelda. Sisend publikult – mida laval näha tahetakse  – on ja jääb improteatris alati teose inspiratsiooniks. Muidu poleks etendus ju aus impro, vaid päheõpitud tekstide ülesütlemine. Mitte originaal, vaid kunagi kusagil mujal loodu koopia. Seda näeb aga igas tavateatris ja igal õhtul.  

Eesti Improteater loob igal etendusel uue maailma – uute tegelaste, uute suhete, uute laulude ja naljadega… tänaseks oleme seda teinud juba üle kahesaja korra.   Vaata toimunud etendusi mängukavast.